1564. a esimesed teated Lähela (Lõõla) kohta

1826. a hakati andma kooliharidust Lõõlas. 1859.a. tekkis kool Vissuveres

20. sajandi alguseni kuulus Lõõla Laupa, Vissuvere Kirna ja Nehatu Väätsa parunile. 1874.a. talude päriseks ostu algus mõisnikelt Lõõla mail

1881. a ehitati Vissuvere uus koolihoone, kus anti kooliharidust 1929.a.-ni. 1895.a. sai uue koolihoone Lõõla

1918. a liideti koolid ühiseks Lõõla-Vissuvere Algkooliks

1929. a olid klassiruumidena kasutusel ka Pearna talu uue häärberi toad kuni 1943. a.

1913. a kuulub Lõõla Väätsa valla koosseisu

1913. a moodustati Lõõla Raamatukogu Selts, asutajateks Johannes Tohvelmann, Johannes Seevel ja koolijuhataja David Köst. Seltsi tegevuse algusega sai hoo sisse näitemäng, laulukoorid ja orkestrid. 1921.a. loodi seltsi juurde spordiosakond

1928. a Lõõla Perenaiste Seltsi asutamine, hilisem Maanaiste Selts

1925. a loodi Lõõla-Vissuvere Piimaühing, 1926.a. valmis meiereihoone, kuhu oli 105 piimatoojat.

Kahekümnendate aastate lõpuks oli käsitsi maade kuivendamiseks Vissuvere järvest Lintsi jõkke kaevatud Lõõla magistraalkraav.

1936. a asutati Lõõla Viljapeksu Ühing. Külas tegutses kolm kauplust

Võeti osa kaitseliidu tegemistest

Lõõla mehed kuulusid tuletõrjeühingusse. 1937. a valmis talgute korras pritsikuur-tantsutare.

Teine maailmasõda.

2. august 1941. a Läti hävituspataljon põletab 8 talu hooned, meiereihoone, jahu- ja saeveski, 2 tuulikut pritsikuuri-tantsutare.

3. jaanuaril 1943. a anti käiku Lõõla uus koolihoone. Ins. H.Johansoni projekt, Väätsa vallavanema lõõlalase Eduard Mikseri ja koolijuhataja Eduard Praksi initsiatiiv.

1943. a sai Lõõla elekrivalguse, eestvedajateks naabrimehed Heinrich Mark Otti talust ja Johannes Tohvelmann Kuuramatsilt

26. aprillil 1948. a moodustati Lõõlas kolhoos "1. Mai"

8. aprillil 1949. a moodustati Vissuveres "Töötav Talupoeg"

5. augustil 1950. a sai kahest kolhoosist "1. Mai"

25. veebruaril 1969. a ühineti kolhoosiga "9. Mai"

1945-1950.a. oli Lõõlas külanõukogu Väätsa valla koosseisus, majapidamisi oli siis veel 138 ja elanikke külades 559.

Eksisteeris rahvamaja, raamatukogu, sidejaoskond, velsker-ämmaemanda punkt, töötas meierei, avatud oli isegi lasteaed, mille iga jäi aga üsna lühikeseks. Külas oli kauplus. Kooliharidust anti kohapeal kuueklassilises koolis kuni 1953. a. Siis sai koolist neljaklassiline kool kuni 1972. a, mil kool suleti.

1993. a avati kool taas kolmeklassilisena. Kooli tegevus Lõõlas lõppes 2002.a., 1972.a. oli Lõõlasse jäänud veel side ja kauplus.

Aastatel 1960-1988 sai Lõõla keskusest linnatüüpi asula -  korrusmajade ja uhke söökla-restoraniga (viimasega aga ei jõutud avapeoni). Valmisid uued karjalaudad Saueaugus, Lõõlas. Masinapark sai uue töökoja ja garaaži jne. Maaparandustööde käigus sai Lõõla suured avarad põllud. Kunagiste talude asukohti märgistavad kivi hunnikud.

Endised lõõlalased on kokkuhoidvad. 23.06.1984. a toimus Lõõla-Vissuvere-Nehatu rahva I kokkusaamine Lõõlas Tuuleveskil, oli 350 osalejat. II kokkutulek 1989. a toimus samas kohas.

25. juulil 1987. a avati mälestusmärk koreograaf, lavastaja ja tantsupedagoog Helmi Tohvelmanile (autor Aulin Rimm)

23. juunil 1994. a III Lõõla küla kokkutulekul avati mälestustahvlid Vissuvere vana koolihoone juures ja Lõõla vana kooli(rahvamaja) seinal

24. juunil 1995. a Elmar Eensoo teostamisel avati 1941-1951.a. hukkunud Lõõla-Vissuvere küla meestele mälestuskivi

29. novembril 1997. a mälestustahvel koolimaja seinal maja ehitamise eestvedajale ja koolijuhatajale Eduard Praksile.

2005. oktoober - Helmi Tohvelmani sünnikodus Kuuramatsil avatakse mälestuskivi kultuuritungalde kandjatele Tohvelmannidele.

11. juulil 2009. a avas pidulikult uksed endisest Lõõla algkoolist ümber ehitatud Kaitseliidu Järva maleva õppekeskus.

2010. a sai mustkatte Väätsa-Lõõla maantee.

19. detsembril 2013. a pandi nurgakivi Lõõlas Saueaugul piimafarmile, ametlikult avas 30. september 2014. a peaminister Taavi Rõivas.

14. juuni 2014 a Lõõla-Vissuvere-Nehatu rahva kokkusaamine. Õnnistati küla lipp.

2017. a kevadel lammutati Lõõla keskuses kaks korrusmaja ja kaupluse hoone.

29. juunil 2019. a peatus laulu- ja tantsupeo „Minu arm” tuli Helmi Tohvelmani sünnikohas Kuuramatsil.