KADAKA TALUST

 

Kadaka talu asus Lõõla külas. Talu koosnes 6-st eraldiasuvast tükist üldpinnaga 101,8 ha. Talu keskuse suuruseks oli 20 ha ning naabriteks olid Miku, Väljataguse ja Sabariku talud. Sissesõidutee kulges Hansu ja Lassimäe talude piiril põldude vahel kuni Sabarikuni.

Kadaka talu ostis 1913.aastal Laupa mõisnikult Jüri Valkenklau, kes oli Laupa mõisa tööline, kuid tegeles linakaupmehena. Varem elasid talus õde-venda Joosep ja Liisu Niglased, kes ehitasid siis endale Kadaka maadele sauna ning aitasid edaspidi talutöödel. Läbisaamine peremehega oli väga hea.

Jüri Valkenklau maksis talu eest täielikult kuldrubladega.  Talu hind ei ole teada, kuid mõisinik pakkus siis täiendavalt peaaegu tasuta 39 ha suuruse rabatüki.

Kuigi Jüril ja Annal oli mitu last, andis Jüri talu oma noorimale türele  Lovisele, kes oli siis 16-aastane. Lovise abiellus 1920.aastal August Pindrega (Binder), kes oli varem töötanud Tallinnas fotograafina (päevapiltnikuna) ja Türil tislerina. Põllutöö oli talle võõras, kuid ta õppis kiiresti ning talust sai eeskujulik majand. Talus püüti rakendada uusimaid põllumajanduslikke võtteid. Karja aluseks oli Särevere mõisast ostetud hollandi-friisi tõugu mustakirjud veised. Kari oli pidevalt jõudluskontrolli all. Põhiline sissetulek oligi piimast ning peekonitest.

Koos Hansu ja Väljataguse pererahvaga osteti külla esimene kartulivõtmise masin. Kartuleid võeti siis ühiselt talgute korras. Osanik oldi ka masinaühistus, mis oli ostnud aurumasina abil töötava viljapeksumasina.

Kuna taluhooned olid vanad, hakati ka neid uuendama. 1937.a. suvel valmis 2-korruseline elamu, mis kujunes küla üheks ilusamaks ehitiseks ning paistis üle naaberpõldude kaugele. Plaanis oli järgmisena ehitada uus karjalaut, kuid see jäi kahjuks muutunud olukorra tõttu ehitamata.

Talus oli rajatud noor viljapuuaed, mis aga hukkus 1939.a. külmal talvel.

Tegeldi maaparandusega, rajati hulk kultuurkarjamaid.

1941.a. 2. augustil põletas külla saabunud Läti hävituspataljon esimese objektina Kadaka talu. Maha põlesid eranditult kõik hooned. Sisse põles 12 siga. Kuna veised olid karjamaal,  jäid need puutumata.

Samal suvel hakati ehitama ajutist hoonet nii endale kui ka loomadele. Ajutine ehitis jäigi alaliseks.

Kolhooside loomisel astus ka Kadaka pere paratamatult kolhoosi. Lovise töötas esialgu põllutöödel, hiljem pikka aega sigalas. August, kes põdes raskekujulist reumat, kolhoositöödel ei osalenud, kuid tegeles kogu aeg koduste töödega.

Lovise ja August Pindre elasid Lõõlas 1957.a. maikuuni, mil läksid elama oma tütre Salme juurde Simunasse. August suri Simunas 1958.a. märtsikuus ja on maetud Nõo kalmistule. Lovise, kes oli koos tütre perega jõudnud Tartumaale Nõkku, suri 1989. aastal ja on samuti maetud Nõo surnuaiale.

August ja Lovise abielust on sündinud 3 last: Leida, Arnold ja Salme. Poeg Arnold hukkus sõjakeerises 1944.a. sügsel.

Ema ja isa olid huvitatud laste haridusest. Arnold, kes oleks pärnud Kadaka talu, oli lõpetanud Jäneda põllutöökooli. Leida omab keskeriharidust on töötanud algklasside õpetajana 1954.a.-st kuni pensionile jäämiseni Nõo Keskkoolis. Tema esimene abikaasa Aleksander Nokkur, kes oli elukutselt kondiiter, suri 1970.a. Teine abikaasa Kalju Kiidjärv, kes töötas Tartu Aparaaditehases insener-normeerijana, suri 2011.aastal.

Salme on lõpetanud Paide Gümnaasiumi ja Eesti Põllumajandusakadeemia zootehniku kvalifikatsiooniga. Ta on töötanud traktorijaama peazootehnikuna ning majandis zootehnikuna. Pikka aega on ta töötanud rajooni põllumajanduse juhtorganistes inspektorina.

Salme on abielus Kalju Metsmaga, kes on elukutselt füüsika õpetaja. Ta on töötanud haridusosakonna juhatajana ja inspektorina, kooli direktorina ja õpetajana.

Salmel on 2 last. Poeg Andrus töötab õpetajana, tütar Marika juristina. Lovise ja August Pindre müüsid majandist ärakolimise tõttu olemasoleva hoone tolleaegse kolhoosi esimehele. Nüüdseks on hooned hävinenud.

Pärast talumaade tagastamist on talumaad müüdud.

Leida Kiidjärv ja Salme Metsma on pensionärid ning elavad Nõos. Mõlemad on endale ehitanud eramud, mis asuvad teine teiselpool tänavat.

Piltidel on Kadaka Leida ja  Kadaka Arno. Kadaka talust pole säilinud ühtegi pilti, kõik nad hävisid, kui talu maha põletati.