Väätsa MPÜ kinnitas 06.11.2019. a üldkoosoleku otsusega uue põhikirja.

VÄÄTSA MAAPARANDUSÜHISTU

PÕHIKIRI

 

Väätsa Maaparandusühistu (edaspidi Ühistu) on asutatud 12.05.1999. aastal sõlmitud asutamislepinguga (registrikood 80096741).

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Ühistu eraõiguslik juriidiline isik, kes omab kõiki seadusega sätestatud tsiviilõigusi ja kohustusi, ning tal on oma nimega pangaarve.
1.2. Ühistu ärinimi on Väätsa Maaparandusühistu.
1.3. Ühistu asukoht on Pikk tn 3, 72801, Väätsa alevik, Türi vald, Järva maakond, Eesti Vabariik.
1.4. Ühistu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest, asutamislepingust ja käesolevast põhikirjast.
1.5. Ühistu on asutatud määramata tähtajaks.
1.6. Ühistu majandusaasta on 01.jaanuarist kuni 31.detsembrini
1.7. MPÜ tegevuspiirkond vastavalt Põllumajandusameti välja antud ühistu tegevuspiirkonna kaardile ja õiendile liikmete kohta on Järva/ Rapla maakonnas maa-ala, millel paiknevad järgmised maaparandussüsteemid:
6112740010500, 6112740020010, 6112740020030, 6112740020040, 6112740040010, 6112740040020, 6112780020020, 6112780020030, 6112810040080, 6112810040090, 6112810040110, 6112810040120, 6112810040150, 6112810040160, 6112810040170, 6112810040180, 6112810040190, 6112830020060, 6112830020110, 6112840020130, 6112780020050, 6112830020070, 6112510020030, 6112510020010, 6112810040100, 6112830020050, 6112740020020, 6112810040130, 6112810040140, 6112830020080, 6112830020100, 6112980030010, 6112350011200, 6112740040050, 6112780020040, 6112830020090.
1.8. MPÜ tegutseb vastavalt maaparandusseaduse 7. peatükis sätestatule.

2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1. Ühistu eesmärgiks on oma tegevuspiirkonnas ühistu liikmetele kuuluvatel kinnistutel maaparanduse korraldamine ühise tegevusega, et tagada maaparandussüsteemide normaalne toimimine ning maade sihipärane kasutamine ning Ühistu liikmete huvide esindamine.
2.2. oma eesmärkide saavutamiseks Ühistu:
2.2.1. korraldab olemasolevate maaparandussüsteemide hoiuga seotud töid
2.2.2. korraldab maaparandussüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise töid
2.2.3. korraldab Ühistu liikmete teedevõrgu hoiu ja ehitusega seotud töid
2.2.4. korraldab maakorraldus- ja maaparandustegevust vastavalt maakorraldus ja maaparandusseadusele
2.2.5. korraldab ühiseesvoolude (de) hoiutööd
2.2.6. korraldab maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste ehitamist ja hoidu
2.2.7. teeb muid ühistegevusi ja õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
2.3. Ühistu põhieeskirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ega jaotamine.
2.4. Ühistu kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. LIIKMED, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühistu liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes vastab Ühistu põhikirja nõuetele ja kohustub täitma Ühistu põhikirja.
3.2. Ühistu põhiliige on Ühistu liige Ühistu õigusvõime tekkimisest alates.
3.3. Ühistu põhiliikme kinnisasja võõrandamise korral lähevad Ühistu põhiliikme õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi üleminekust. Põhiliikme pärandi vastu võtnud pärija Ühistu põhiliikmeks saamise päevaks loetakse pärandi avanemise päev.
3.4. Ühistu vabatahtlikuks liikmeks võib astuda isik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu või hakkab kasu saama Ühistu põhikirjalisest tegevusest. Vabatahtlikuks liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.5. Ühistu põhiliikme liikmelisus lõpeb päeval, millal Põllumajandusamet teeb tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa kohta maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise otsuse.
3.6. Ühistu vabatahtlikul liikmel on õigus avalduse alusel vähemalt kuuekuulise etteteatamisega, ainult majandusaasta lõpul, Ühistust välja astuda. Eelnimetatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
3.7. Ühistu liikme võib Ühistust välja arvata tema surma või juriidilisest isikust liikme tegevuse lõppemise korral ja muudel põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras juhatuse otsusega.
3.8. Ühistu vabatahtliku liikme võib juhatuse otsusega Ühistust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
3.9. Ühistu liikmel on õigus:
3.9.1. osaleda Ühistu üldkoosolekul ja muus tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;
3.9.2. valida ja olla valitud ühistu juhatusse;
3.9.3. saada juhatuselt teavet ja esitada ettepanekuid Ühistu tegevuse kohta;
3.9.4. kasutada kehtestatud korras Ühistu vara.
3.10. Ühistu liige on kohustatud:
3.10.1. täitma Ühistu põhikirja nõudeid ja Ühistu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
3.10.2. osa võtma ühiselt kasutatavate hoonete ja rajatiste korrashoiu-, kaitse- ja remonditöödest;
3.10.3. võimaldama oma kinnisasjal teha seadusega kooskõlas olevaid ja Ühistule vajalikke maaparandustöid;
3.10.4. tasuma osamaksu ja teisi põhikirja alusel kehtestatud makseid põhikirjas või Ühistu juhtorganite poolt määratud suuruses ja tähtajal;
3.10.5. tasuma oma osaluse maaparandushoiukuludest Ühistu tegevuskavas määratud suuruses ja tähtpäevaks.

4. OSAMAKS

4.1. Ühistu liikme osamaks on ühekordne ja selle suurus on põhiliikme ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurus, mis väljendatakse Põllumajandusameti õiendis protsendina kogu maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu hoiukohustuse suurusest ja leitakse tema kinnisasjal paikneva ühiseesvoolu pikkuse ja maaparandussüsteemi maa-ala pindala summa korrutamisel sajaga ning saadud tulemuse jagamisel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu kogupikkuse ja maaparandussüsteemi maa-ala kogupindala summaga. Ühistu põhiliikme ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suuruse arvutamisel loetakse üks kilomeeter ühiseesvoolu ja üks hektar maaparandussüsteemi maa-ala võrdseks.
4.2. Põhiliige tasub osamaksu juhatuse poolt määratud tähtaja jooksul. Ühistu vabatahtlike liikmete osamaksu suuruse määrab juhatus.

5. MAAPARANDUSHOIUKULUD

5.1. Maaparandushoiukulud on maaparandusühistu tegevuskava alusel ühishoiuks vajalikud kulud.
5.2. Ühistu tegevusaasta maaparandushoiukulude suurus ja põhiliikme osalus maaparandushoiukuludes ning osaluse tasumise tähtpäev määratakse Ühistu tegevuskavas.

6. TEISTE TEGEVUSTE KULUD

Lisaks ühishoiule võib Ühistu teha maaparandussüsteemi toimimisega seotud avalikust või Ühistu liikmete ühisest huvist tulenevat tegevust. Sellise tegevusega seotud kulud määratakse Üldkoosoleku otsusega.

7. VASTUTUS

7.1. Kui Ühistu liige viivitab seaduse ja Ühistu põhikirjaga määratud maksete tasumisega, võib Ühistu juhatus nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud alusel ja määras.
7.2. Kui Ühistu liige ei tasu osamaksu või mistahes muud põhikirja või Üldkoosoleku otsusega määratud Ühistu liikme osalusele vastavat makset üldkoosoleku või juhatuse poolt määratud tähtpäevaks, on Ühistu juhatusel õigus kohustust rikkunud liikmelt nõuda leppetrahvi tasumist summas 100 EUR. Juhatus määrab liikmele makse tasumiseks täiendava tähtaja. Kui Ühistu liige ei tasu makset Ühistu juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks, on Ühistu juhatusel õigus kohustust rikkunud liikmelt nõuda leppetrahvi summas 500 EUR. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Ühistu liiget makse tasumise kohustusest. Leppetrahvi nõudmine ei välista Ühistu õigust nõuda viivist.

8. JUHTIMINE JA KONTROLL

8.1. Ühistu juhtimisorganid on üldkoosolek ja juhatus.

Üldkoosolek
8.2. Ühistu kõrgeim juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek.
8.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
8.3.1. põhikirja muutmine
8.3.2. Ühistu eesmärgi muutmine
8.3.3. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine,
8.3.4. majandusaasta aruande kinnitamine,
8.3.5. Ühistu tegevuskava kinnitamine,
8.3.6. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine,
8.3.7. juhatuse või Ühistu liikme vastu nõude esitamine, samuti juhatuse liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes või tehingus Ühistu esindaja määramine,
8.3.8. järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle,
8.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
8.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
8.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
8.6. Korralise üldkoosoleku toimumise ajast ning kohast tuleb Ühistu liikmeid informeerida kirjalikult või massiteabevahendite kaudu vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist näidates ära üldkoosoleku päevakorra;
8.7. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Ühistu liikmete nõudel. Erakorralise üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitatakse Ühistu liikmeid kirjalikult või massiteabevahendite kaudu vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist näidates ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjuse ja päevakorra. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed ise üldkoosoleku kokku kutsuda.
8.8. Ühistu liikmel on Üldkoosolekul hääli võrdeliselt tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindalaga. Ühistu liige võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu volikirja alusel. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud üle poole Ühistu liikmete või nende esindajate häältest.
8.8.1. Ühistu üldkoosolekul on igal liikmel vähemalt 1 hääl.
8.8.2. Kui üldkoosolekul osaleb rohkem kui kaks liiget, võib ühel ühistu liikmel olla kuni kaks viiendikku häälte üldarvust
8.9. Juhul, kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, kutsutakse sama päevakorraga samal päeval tund aega hiljem kokku uus üldkoosolek ja see on otsustusvõimeline sõltumata esindatud häälte arvust.
8.10. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. Ühistu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

Juhatus
8.11. Ühistut juhib ja esindab juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni neljast liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühistut kõikides õigustoimingutes.
8.12. juhatuse liikmed, kes kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju Ühistule, vastavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt
8.13. Ühistu tegevus on avalikustatud kõigile Ühistu liikmetele.

9. ÜHISTU VARA, RAAMATUPIDAMINE, FINANTSTEGEVUSE KONTROLL JA ARUANDLUS

9.1. Ühistu vara koosneb liikmete osamaksudest, liikmemaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
9.2. Ühistu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt seadusele.
9.3. Ühistu finantstegevuse järelvalvet teostab üldkoosolek. Järelevalve teostamiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
9.4. juhatus koostab majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

10. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

10.1. Ühistu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustab Ühistu liikmete üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.
10.2. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Ühistu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud alustel ja korras.
10.3. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse Ühistu vara vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Väätsa Maaparandusühistu põhikiri on läbi arutatud ja kinnitatud Ühistu üldkoosoleku otsusega 06.11.2019. a.