Lõõla - Vissuvere ajatelg

   1564.a. esimesed teated Lähela (Lõõla) kohta

   1826.a. hakati andma kooliharidust Lõõlas. 1859.a. tekkis kool Vissuveres

   20. sajandi alguseni kuulus Lõõla Laupa, Vissuvere Kirna ja Nehatu Väätsa parunile. 1874.a. talude päriseks ostu algus mõisnikelt Lõõla mail

   1881.a. ehitati Vissuvere uus koolihoone, kus anti kooliharidust 1929.a.-ni. 1895.a. sai uue koolihoone Lõõla

   1918.a. liideti koolid ühiseks Lõõla-Vissuvere Algkooliks

   1929.a. olid klassiruumidena kasutusel ka Pearna talu uue häärberi toad kuni 1943.a.

   1913.a. kuulub Lõõla Väätsa valla koosseisu

   1913.a. moodustati Lõõla Raamatukogu Selts, asutajateks Johannes Tohvelmann, Johannes Seevel ja koolijuhataja David Köst. Seltsi tegevuse algusega sai hoo sisse näitemäng, laulukoorid ja orkestrid. 1921.a. loodi seltsi juurde spordiosakond

   1928.a. Lõõla Perenaiste Seltsi asutamine, hilisem Maanaiste Selts

   1925.a. loodi Lõõla-Vissuvere Piimaühing, 1926.a. valmis meiereihoone, kuhu oli 105 piimatoojat.

   Kahekümnendate aastate lõpuks oli käsitsi maade kuivendamiseks Vissuvere järvest Lintsi jõkke kaevatud Lõõla magistraalkraav.

   1936.a. asutati Lõõla Viljapeksu Ühing. Külas tegutses kolm kauplust

   Võeti osa kaitseliidu tegemistest

   Lõõla mehed kuulusid tuletõrjeühingusse. 1937.a. valmis talgute korras pritsikuur-tantsutare.

   Teine maailmasõda. 2.august 1941.a. Läti hävituspataljon põletab 8 talu hooned, meiereihoone, jahu- ja saeveski, 2 tuulikut pritsikuuri-tantsutare.

   3.jaan. 1943.a. anti käiku Lõõla uus koolihoone. Ins. H.Johansoni projekt, Väätsa vallavanema lõõlalase Eduard Mikseri ja koolijuhataja Eduard Praksi initsiatiiv.

   1943.a. sai Lõõla elekrivalguse, eestvedajateks naabrimehed Heinrich Mark Otti talust ja Johannes Tohvelmann Kuuramatsilt

   26.aprillil 1948.a. moodustati Lõõlas kolhoos "1.Mai"

   8.aprillil 1949.a. moodustati Vissuveres "Töötav Talupoeg"

   5.aug.1950.a. sai kahest kolhoosist "1.Mai"

   25.veebr. 1969.a. ühineti kolhoosiga "9.Mai"

   1945-1950.a. oli Lõõlas külanõukogu Väätsa valla koosseisus, majapidamisi oli siis veel 138 ja elanikke külades 559.

   Eksisteeris rahvamaja, raamatukogu, sidejaoskond, velsker-ämmaemanda punkt, töötas meierei, avatud oli isegi lasteaed, mille iga jäi aga üsna lühikeseks. Külas oli kauplus. Kooliharidust anti kohapeal kuueklassilises koolis kuni 1953.a. Siis sai koolist neljaklassiline kool kuni 1972.a., mil kool suleti.

   1993.a. avati kool taas kolmeklassilisena. Kooli tegevus Lõõlas lõppes 2002.a., 1972.a. oli Lõõlasse jäänud veel side ja kauplus.

   Aastatel 1960-1988 sai Lõõla keskusest linnatüüpi asula -  korrusmajade ja uhke söökla-restoraniga (viimasega aga ei jõutud avapeoni). Valmisid uued karjalaudad Saueaugus, Lõõlas. Masinapark sai uue töökoja ja garaaži jne. Maaparandustööde käigus sai Lõõla suured avarad põllud. Kunagiste talude asukohti märgistavad kivi hunnikud.

   Endised lõõlalased on kokkuhoidvad. 23.06.1984.a. toimus Lõõla-Vissuvere-Nehatu rahva I kokkusaamine Lõõlas Tuuleveskil, oli 350osalejat. II kokkutulek 1989.a. toimus samas kohas.

   25.juulil 1987.a. avati mälestusmärk koreograaf, lavastaja ja tantsupedagoog Helmi Tohvelmanile (autor Aulin Rimm)

   23.juunil 1994.a. III Lõõla küla kokkutulekul avati mälestustahvlid Vissuvere vana koolihoone juures ja Lõõla vana kooli(rahvamaja) seinal

   24.juunil 1995.a. Elmar Eensoo teostamisel avati 1941-1951.a. hukkunud Lõõla-Vissuvere küla meestele mälestuskivi

   29.nov.1997.a. mälestustahvel koolimaja seinal maja ehitamise eestvedajale ja koolijuhatajale Eduard Praksile

   a.2005.okt.- Helmi Tohvelmani sünnikodus Kuuramatsil avatakse mälestuskivi kultuuritungalde kandjatele Tohvelmannidele

   11.juulil 2009.a. avas pidulikult uksed endisest Lõõla algkoolist ümber ehitatud Kaitseliidu Järva maleva õppekeskus.