Kaitseliidu Lõõla õppekeskus - Lõõla koolimaja sai Kaitseliidu omaks 2004 aastal, kui Väätsa Vallavolikogu otsustas koolimaja 1 eesti krooniga müüa Kaitseliidu Järva malevale õppekeskuseks. Kaalutlusi selleks oli mitmeid: õppekeskusena täidaks maja oma esialgset funktsiooni, jätkates hariduse andmist. Tõsi küll, pisut teisel kujul - väikeste juntsude asemele nühivad koolipinki laigulistes vormides mehed. Kindlasti oli valla kaalutlus maja müües ka see, et Kaitseliidu, kui avaliku organisatsiooni omanduses olles, ei ole maja külarahvale suletud. Kaitseliidu rahadega renoveeriti koolimaja ja uues kuues maja avati 2009 aasta juulis. Siis meenutas ka vallavanem toona tehtud otsust sõnadega, et kasu ei pea alati tähendama suurt raha, head asjad ei pea palju maksma ja et eesti ohvitseri sõna maksab. Tänaseks toimubki Lõõla koolimajas aktiivne õppetegevus. Kaitseliidu esmaabialane õpetus on koondunud Lõõlasse. Lõpetanud on kursus rühmaparameedikuid, esmaabiõpetajaid ja kaks kursust jaosanitare. Kaks lendu sõduri baaskursuse läbinuid esindavad Järva maleva sõjalise väljaõppe poolt. Lõõla koolimaja on ka staabiks erinevate sõjalissportlike võistluse korraldamisel.

 

Kaitseliidu taastamine 17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kaitseliit jaguneb tänagi 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku üle 13 000 kaitseliitlase, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 21 000. Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. Vastavalt Kaitseliidu seadusele tehakse koostööd politsei, kohalike omavalitsuste, piirivalve, päästeameti ja tuletõrjega. Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne. Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi. Nii on õpperühmades omandatud parameediku oskuseid kasutades nii mitmelgi korral päästetud eluohtlikkusse olukorda sattunud kaaskodanikke. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskusi vabatahtlike üksuste pealikena või kitsama eriala spetsialistidena. Kui seni oli jao- ja rühmapealike ning erialaspetsialistide koolitus Kaitseliidus killustunud, siis käesolevast aastast käivitunud Kaitseliidu kool võimaldab viia läbi koolitust ja täiendõpet nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi. Kaitseliit teeb koostööd paljude sõsarorganisatsioonidega naaberriikidest – Läti, Leedu, Soome Rootsi, Taani ja Norra maakaitseüksustega. Eriti tihe on koostöö USA Marylandi Rahvuskaardiga.

Mis on Kaitseliit (väljavõte Kaitseliidu kodulehelt) KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus, põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus ning kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. KAITSELIITU kuulub 13 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 21 000 vabatahtliku.

SUURE SÕJAVÄE JUHT VÕIB SAADA LÜÜA. VEENDUMUSEGA LIHTNE MAAMEES ON VÕITMATU. Konfutsius

Kaitseliit – rahva algatatud omariikluse pant Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid.

Kaitseliidu Järva malev