Prindi
Edgar Oltjer 1936.a.

Edgar Oltjer sündis Türi kihelkonnas, Lõõla külas, kus on elanud tema esivanemad vähemalt Põhjasõjast saati (esimene esiisa Koorti Madis sündis u. 1724.a.). Ta nägi ilmavalgust Lõõla küla Andrese talus oma vanemate Liisa Ja August Oltjeri neljanda lapsena 9. juunil 1922.a.

Ta õppis kohalikus algkoolis ja lõpetas seal 6 klassi, mille järel asus õppima Paide Ühisgümnaasiumi. Selle kooli lõpetas ta 2. juunil 1941.a. Samal sügisel astus ta Tallinna Tehnikaülikooli Ehitus-Mehaanikateaduskonda ehituse erialale. Seal sai ta õppida ainult 1942.a. maikuuni, mil mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Tema esialgseks teenistuskohaks sai Kohila.

29.05.1945.a. langes Edgar Oltjer vangi ja oli Läti-Leedu piiril vangilaagris, kus sel ajal oli umbes 3000 vangi. Sealt saadeti ta Kaug-Itta, Vladivastokki, kuhu jõuti kohale 1.juulil 1945.a. Kaks päeva hiljem jätkus teekond Sovgavani lennuvälja ehitustöödele. Sealt said omaksed  talt esimese kirja, mis on ka säilinud. Sama aasta lõpul saadeti ta Eestisse, kus ootas eest mobiliseerimine  Punaarmeesse, tööpatti. Tööle saadeti ta Sillamäele, Sõjaväe Ehituspataljoni. Talle anti Punaväevalse tunnistus ja vormiriietus. Osales ehitustöödel Narvas ja Sillamäel, kus ehitas uraanirikastustehast.

28.01.1949 Edgar Oltjer demobiliseeriti ja ta asus  elama Tallinna ja tööle köievabrikusse. Sealt ta arreteeriti koos vend Erichiga 1949.a. lõpus. Aasta lõpp ja 1950.a. algus möödusid Paide eeluurimisvanglas. Sealt saadeti ta Vorkuta vangilaagrisse, kus oli üle kuue aasta, ehitas söekaevandustes.

1956.a. sügisel ta vabanes ja tuli Tallinna. Tööle asus ta Maardu Ehituskombinaati. Abiellus 1957.a., abikaasa Alide. Poeg Andres sündis 1958.a. ja tütar Anu 1959.a.

Edgar Oltjer suri 1987. aastal ja on maetud perekonna matmispaika Pärnamäel.

Egdar Oltjer tegi uurimuslikke töid Lõõla külast, mis asuvad praeguses Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Enamus neist on ka Järvamaa muuseumis Paides. Tema tööd on ka aluseks siinsel kodulehel esitatud ajaloolistele materjalidele. Edgar Oltjeri teeneks võime pidada ka küla kokkutulekute idee algatamist ja elluviimist. Ka nendest võite lähemalt lugeda siinsel kodulehel.