Prindi

 

Minu ema Aliide (Mustel) Kruusmann

08.06.1900. a-25.05.1972. a

Anna kiriku kõrval asuval kalmistul on tagasihoidlik hauatähis Hans ja Mari Mustelile. Nad elasid praeguse Väätsa valla ühel väiksemal asustatud soosaarel Ahimetsa saunas. Neil oli neli last: Rudolf, Elisabeth, Amalie ja Aliide. Vaatamata raskustele kasvatati kõik lapsed üles. Rudolf ja Amalie läksid Venemaalt õnne otsima. Amalie töötas vagunisaatjana üle Venemaa. Eeskujuliku ja kohusetundliku töö eest autasustati teda 1951. a Lenini ordeniga. Vend Rudolf jõudis välja Sevastopolisse, abiellus ja tema poeg Evald lõpetas 1935. a Moskva ülikooli ja jõudis NSVL Teadusteakadeemia Astronoomianõukogu esimeheks. Ta oli Ene Ergma õppejõud, viimase Moskva õpingute ajal. Ene Ergma meenutab: "Pärast ülikooli lõpetamist töötasin hulk aastaid mitmetel ametikohtadel NSVL Astronoomianõukogus, mille president oli Eestimaa mees Evald Mustel". Täpsemalt vaata EE, lk 461.

Soosaare pere noorim laps - Aliide neiupõlv jäi väga raskesse majandus-poliitilisse aega: riigivõimu kiire vahetumine, vabadussõda ja noore Eesti riigi ülesehitamine. Paide Gümnaasiumi VI klassi lõpetamise järel 1918. a tuli leida töökoht ja sama aasta sügisel asus tööle Harjumaal Ingliste valla Lau algkooli abiõpetajana. Juba järgmisest sügisest alustas ta tööd Kädva algkoolis, kuhu ta jäi kaheksateistkümneks aastaks. Algul ajutise õpetajana end pidevalt täiendades. Aastatel 1919-1921 käis ta haridusministeeriumi korralduse järgi peetud algkooli õpetajate ettevalmistamise ning edasiharimise suvekursustel ja omandas algkooli õpetaja kutseõiguse.

Oma esimestest sissetulekutest ja isa abiga ostis ema jalgratta. Ta meenutas."Kui ma kartulivõtu ajal jalgrattaga Kädva vahel sõitsin, viskasid naised kartulikorvid maha ja jäid imet vaatama - inimene püsib kahe ratta peal ja liigub edasi“. See oli Husgvarna ratas ja mina õppisin sellega veel sõitma .Peale minu sõite rattast muidugi enam midagi järgi ei jäänud.

Aastal 1927 abiellus Aliide Kädva põllumehe poja Hans Kruusmanniga ja koos asuti elama Järvamaale, Lõõla külla, Tuuleveski tallu. Talu ülesehituse ajal elas ema veel Kädval ja jalgrattaga käis nädalavahetustel Lõõlas. Talutööde ja laste kasvatamise kõrval 1940. a asus ema tööle Lõõla algkooli õpetajana.

Riigivõimud muutusid kiiresti ja iga uus võim pidi tunnistama õpetaja sobivust oma kohale. Aastal 1945 on välja antud haridusosakonna juhataja käskkiri, et Kruusmann Aliide on määratud Väätsa Valla Lõõla Mittetäieliku Keskkooli õpetajaks arvates 01. oktoobrist 1944. a.

Alanud uuel nõukogude okupatsioonil tuli kõiki õpetajaid kontrollida ja ümber kasvatada uue korra nõudmistele. Nii on välja antud -Tunnistus Kruusman Alide Antsu tr. (igas sõnas on viga), et ta on õiendanud 1947.- 1948. a suvel Järvamaa TSN Täitevkomitee Haridusosakonna juurde moodustatud komisjoni ees katsed järgmistes ainetes: 1. Nõukogude Pedagoogika; 2. ÜK(b)P ajaloo lühikursus; 3. Psühholoogia.

Pideva enesetäiendamise korras anti 1949. a seitsmeklassilise kooli õpetaja kutsetunnistus maateaduses ja vene keeles.

02. augustil 1941. a., kui nõukogude hävituspataljon suure osa Lõõla külast maha põletas, pandi tuli otsa ka Tuuleveski talu hoonetele. Isa koos loomadega sai varju Kuuramatsi talus Tohvelmannide juures ja ema koos lastega Kalmu majas ja hiljem uues koolimajas. Talvel tuisu ja külmadega sai Kalmul peavarju ka Arvo Tohvelmann. On raske ette kujutada, kuidas saada hakkama kolme lapsega, parandada vihikuid ja valmistada ette järgmist koolipäeva, nädalavahetustel käia abiks talutöödel. Ema poolt teenitav palk oli tihti ainuke raha peres, kuna kolhoosnikust isa sai normipäevade eest ainult kopikaid või anti teravilja mis oli sageli kasvanud ja leiba tuli süüa lusikaga.

1957. a sai ema Paide raj. haridusosakonna poolt aukirja pikaajalise laitmatu töö eest koolipõllul.

Aliide Kruusmann on autasustatud medaliga "Eeskujuliku töö eest". Seda medalit ema ei näidanud kellelegi ega käinud seda ka vastu võtmas (oli haige). Ta häbenes seda, kuna see oli välja antud võimude poolt, kes oli arreteerinud Kädva kooli juhataja Jaak Liiveri koolitunnis õpilaste ees, küüditanud suure osa Lõõla külast ja töölt kõrvaldanud palju tuttavaid ja andekaid haridustöötajaid maakonnas.

25. augustil 1953. a. on Aliide Kruusmann vabastatud Lõõla Algkooli õpetaja ametikohalt pensionile mineku tõttu. Ta jätkas tööd Väätsa 7-kl kooli raamatupidajana seni kuni mina lõpetasin sama kooli.

Ema kui õpetajat ja inimest iseloomustab endine Kädva kooli õpilane Erna Villig: "Tagasi mõelda sinu emale, teeb mindki paremaks. Ta oli alati rõõmsameelne, südamlik, tark, range, abivalmis, säravalt lahke, imeline armas. Mälestus temas on jäänud minu lapsehinge kooliajast ja edaspidi nii hell et seda sõnades ei oska ma, rumal inimene, edasi anda“.

Peale koju jäämist hakkas ema tegelema käsitööga. Võttis osa käsitööringi tööst pilutamisel, tikkimisel ja vaiba kudumisel. Rajooni tarbekunsti näitusel tunnistati tema põrandavaip väga heaks ja saadeti edasi vabariiklikule näitusele, kus tema tööde head taset ja tehnika uudsust tunnustati aukirjaga. Kui ta midagi ette võttis, siis tegi seda südamega ja täie andumusega.

Aliide Kruusmann on maetud Türile Saunametsa kalmistule.

Toivo Kruusmann