ENDEL RÕÕS

15.04.1927. - 27.02.2012.

 

Elust jäljetult ükski ei lähe

ikka midagi järele jääb.

Sealpoolsuse säraval tähel

oma maapealseid jälgi ta näeb.

(V. Osila)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Endel Rõõsist jääb järele Lõõla taluelu ajalooline kogumik "Lõõla rahvas XX sajandil I osa Lõo linna aura" 2003. Kogumikus on põhjalikult kirjas talude järgi nende elanikud mõisaajast tänapäevani. Kui tekib mingi probleem mõne talu või selle elaniku suhtes, ikka leiab abi Endli raamatust, mis on nagu Lõõla entsüklopeedia.

Kevade saabudes ja teede tahenedes ilmus varakult külavahele hele "Zaporožets". Endel ei mallanud enam linnas olla. Vaja oli üle vaadata, kuidas Lõõla rahval läheb. Oma reisidel külastas ta pea alati kõiki peresid. Tal oli erakordne mälu, kunagi ei teinud märkmeid ega ülestähendusi.

1999.a. oli valminud käsikirjalisena "Tootmistalude kujunemine Väätsa vallas. I osa", mida jagas rahvale tutvumiseks. Paranduste ja täindustega oli viimane aluseks 2003.a. ilmunud kogumiku "Lõõla rahvas XX sajandil I osa" kirjastamisel, mida toetas Väätsa vald. I osas mainib Endel, et annab välja ka II osa "Lõõla rahvas 20. sajandil. Tehniline progress". Meie teada oli see peaaegu trükivalmis. Oli veel vaja teha mõningad parandused ja täiendused. Paraku jäi tema töö lõpetamata. Äkksurm viis Endli meie hulgast.

Tema raamatust lk. 52 leiame Endli kohta järgmised eluloolised andmed:

ENDEL RÕÕS (15.04.1927.a.), lapsena meeldisid talle võidujooksud külalastega, olles sageli võidumees. Pärast 1933.a. kukkumist põlvele, haigestus jalg, põhjustades eluaegse invaliidsuse. Lõpetas Lõõla 6-kl. Algkooli ja 1946.a. Paide Keskkooli. Oli 1945.a. Paide koolipoiste kirjandusliku org. "Uus Eesti" liige, mille eest 1951.a. Troika mõistis 10.a. sunnitööle Irkutski obl. Taišeti vangilaagrisse. Vabanes 1955.a. 1947.a. katkesid õpingud TPI ehitusteaduskonnas pikaajalise silmahaiguse tõttu. Kodus ravi ajal 1948. oli ajutiselt kolhoosi "1. Mai" arveametnik. 1948.-1956. töötas kooliõpetajana Müüsleri, Peetri ja Purdi 7-kl. Koolis, olles TÕI kaugõppeteaduskonna üliõpilane. Abiellus Valve- Marie Võsumetsaga (09.08.1926.), kes töötas õpetajana. Koos tuldi elama Türile. Endel töötas alates 1956.a. artellis "Kollektiiv", ETKVL EV Tootmisbaasis ja EPT Paide Rajoonikoondises meistrina ja ehitustööde juhatajana. Lõpetas 1971.a. TPI Ehitusteaduskonna ehitusinsenerina. Aastail 1967-1987 töötas insener-konstruktorina PI EKE Projekti Paide osakonnas, pensionärina veel 7 aastat Türi Metsakombinaadis ehituse alal. Valve Rõõs töötas sekretär-masinakirjutajana Türi Linna TK-s ja EPT-s, hiljem samas laohoidjana, meistrina jm. Peres sündis poeg Enno 1960.a.

Endel ainult ei kirjutanud raamatu Lõõla rahvale, vaid oli eestvedajaks Lõõla küla III ja IV kokkutulekule kooli pargis aastatel 1994 ja 1999. III kokkutulekul 24. juunil paigutati Vissuvere ja Lõõla endistele koolimajadele nimetahvlid, mille organiseerijaks oli Endel Rõõs. Lõõla koolijuhataja Eduard Praksi 25. surma-aastapäeval 29.nov 1997.a. avati Lõõla Algkooli seinal marmortahvel Lõõla koolimaja ja pargi rajaja Eduard Praksi mälestuseks. Tahvli avamise idee autoriks oli Endel Rõõs.

Endel ei puudunud üheltki ürituselt, mis olid seotud Lõõla ja tema rahvaga. Hiljem, kui tal enam autot polnud, leidis ta ikka kellegi, kes ta kohale tõi. Nii külastas ta igal aastal kõiki Helmi Tohvelmaniga seotud üritusi Väätsal kui ka Lõõlas. Alati oli tal kaasas fotoaparaat sündmuste jäädvustamiseks. Viimaseks Lõõlaga seotud ürituseks, kus Endel viibis, oli Monika-Aino Jõesaare raamatu "Helmi Tohvelmani tantsumosaiik" Paide 2010.a. tutvustus Väätsa raamatukogus 12.10.2010.a.

Lõõla rahvas meenutab Endel Rõõsi austusega kui sõbralikku ja vestlusaldis inimest, kes tegi ära suure hindamatu töö meie koduküla ajaloo jäädvustamisel praeguste ja järeltulevate põlvede tarvis.