Toivo Kruusmanni kõne Kaitseliidu õppekeskuse avamisel

Head kaitseliitlased, kallid kooliõed ja koolivennad, külalised.

Kui 1941. a. 2.augustil nõukogude hävituspataljon suure osa Lõõla külast maha põletas, toodi ka siia koolimajja Jaani talu põllult sületäis heinu ja pandi põlema. Ehitusest toored kiviseinad tuld ei võtnud. Tellingud ja ehitusrämpsu kustutasid kohalikud, kui põletajad olid eemaldunud. Vaatamata sõjale suudeti kool avada 1943 a. 03. jaanuaril. See oli esimene kord, kui Lõõla ja Vissuvere lapsed mahtusid ära ühte majja. Kool avati 6-klassilisena ametliku nimega Lõõla 6-kl. Algkool. Ülemine korrus oli välja ehitamata. Sinna kavatseti hiljem juurde ehitada 7. klassi ruumid. Kuna aga sõda, küüditamised, kulakuks tegemised ja muud repressioonid kahandasid elanike arvu, jäi selle kooli osaks hoopis 4 klassi.

 

Esimese koolijuhatajana uues majas jätkas suurte kogemustega, väga töökas ja nõudlik Ed. Praks, hilisem Järvamaa koolide vaneminspektor.

Kui te täna näete siin mõnd vanemat meest, kelle üks kõrv on teisest veidi pikem, siis selle koerust täis poisi koolijuhatajaks oli omal ajal Ed. Praks.

Hilisemad koolijuhatajad August Kivisikk ja Valter Meriloo olid tunduvalt leebemad mehed ja pärast neid läks võim naisjuhtide kätte.

Täna läheb võim üle kaitseliidu kätte. Kaitseliidu Järva malev saab uue õppekeskuse. Vana koolimaja hakkab jälle tarkust jagama.

Kaitseliit ei ole Lõõla külas mitte võõras organisatsioon. Endise suure ja tugeva külana olid siin kõik suurkülale omased ühendused ja liidud olemas. Küla võis välja panna kolm võrkpalli võistkonda, oli Lõõla maanaiste selts, tuletõrje komando, oli Lõõla rahvaraamatukogu selts näiteringi, segakoori ja orkestriga, mis loodi juba 1913. aastal.

Külas oli oma kaitseliidu üksus Sepa talust pärit Juhan Petenbergi- Paasi juhtimisel. Praksi ajal olid peaaegu kõik õpilased noorkotkaste või kodutütarde organisatsiooni liikmed.

Kaitseliidust on säilinud vähe materjali, sest iga dokument võõra võimu käes võis kaasa tuua tasuta pika reisi Venemaa avarustele. Eesti mees on koduhoidja ja seepärast tuli palju asju hävitada. Kuid nii nagu sini-must-valge suutis kõik võõrad võimud mitmes talus üle elada, nii on säilinud ka rida fotosid Lõõla külas kaitseliidu ja naiskodukaitse tegevusest. Pildid on nüüd läbi teinud väikese noorenduskuuri ja tahame need täna kinkida selle maja uutele omanikele tõestamaks, et Kaitseliit ja naiskodukaitse on Lõõlas taastatud järjepidevuse alusel.

Fotod annab üle Andrese talu peretütar Ella Oltjer-Suurmets, kes oli omal ajal aktiivne naiskodukaitsja ja kuulus Naiskodukaitse Väätsa jaoskonna juhatusse Lõõla küla esindajana. Naiskodukaitse Väätsa jaoskond asutati 13.11.1927.a. Täna tähistab Ella oma 97-ndat sünnipäeva. Õnnitleme teda!

Soovin õnne ja edu vana maja uue alguse puhul!